15. november 2007

tulime eile loovustoast. Seal tegime purgist vaasi. Tagasiteel arutasime autos, et mis sellest purgist/vaasist nüüd edasi saab. Kulla arutleb: kingime selle vaasi emmele ja kui tal sünnipäev tuleb siis kingime talle ühe roosi. Siis ta saab selle vaasi panna ja kõigile näidata kui tublid me tal oleme.
Ühesõnaga. Detail valmis, oli vaja asumile nimi mõelda. Eks me olime ju nime juba varem ka mõelnud ja ühteteist arutanud. Aga siis oli septembri lõpp ja oktoobri algus ja vallavanem küsis et mis siis latsekesele nimeks saab. No tegime kiirelt mõttetalgud, kaevati MSNi arhiivist arutelujupid, võeti sünonüümiraamatud ette, ökoloogialeksikonigi piiluti. Koostati nimekiri. Seal oli igasuguseid vahvais nimesid nagu võsavahe, võsaveere, näsiniine, niine, võpsiku, sõpsiku, moreeni, räha ja siis kraaviperve. Igaüks kes notariski käinud sai 2 poolthäält ja 2 vastuhäält, kusjuures vastuhääl tähendas automaatset nimekirjast kustutasmist. Igati demokraatlikud valimised olid võitjaks osutus ainus nimi, mis ei saanud ei poolt ega vastuhääli. Et me nii diametraalselt asju võtame, poleks uskunudki. Igaljuhul mindi siis avaldusega valda. Avaldusel kirjas, et soovime asumi nimeks kraaviperve. Vallaametnikud mõtlesid, pikalt kohe, tervelt kuu aega. Kutsuti jälle tagasi ja hakati sellist ääri-veeri jutuga rääkima, et vot see on küll ilus nimi, aga kuidagi tavaline teine. Et ei lähe kohe mitte. Et mõelge veel. No me siis. Sinisaba-punaneitsik, Alta, joatka, jotka, odonata. Mõned üksikud. Aga siis vist tuli ingrid või keegi välja ideega, et Mäekanter. Sellest ma ei saanud aru. Siis kantermäe. Algul ei saanud sellest ka aru, aga siis seletati mulle ära. et perenimede esimesed tähed. Noh nüüd vallas nad mõtlevad jälle. Et kus see mägi ja miks kanter. Loodetavasti neile meeldib kantrimuusika. Vot selline lugu nimega siis.
Aga homme läheme eestienergiasse. et tahaks nagu liituda või nii. Ega meil päris selge veel ei ole, et mida ja kuhu me liidame. Et kas liitumispunkt tuleb sotsiaalmaale ja sealt edasi veame maaalt kaablid. Või veab kaablid eestienergia kohe krundini. Esialgu on probleem selles, et me ei tea veel kus need krundi piirid täpselt on. Kust hakkab jooksma tee ja kust voolama vesi jne. Et lahe. Eks pasitab.

19. september 2007


Laste õhtune telekapooltund sisaldab laulusõnu "... kulla karva päevake..." - Heh minu karva päevake. Kulla 3.5

18. september 2007

Detail kinnitatud


Ühesõnaga kinnitatud andmetel jõudis möödunud neljapäeval Altoa III kinnistu detailplaneering volikokku mis selle ka kinnitas. Asju on aetud üsna täpselt 3 aastat. Puhast tööaega umbes 2 nädalat. Esimene aasta läks puhtalt selle nahka, et kas vanamees ikka müüb. Peale müüki ligi 2 aastat detailile. Veel mõned möginad ja jurad ja näädsa ongi olemas. Võiks öelda, et võrreldes nädala taguse ajaga on kinnisvara väärtud veerandi võrra kasvanud. Nüüd veel notarisse ja kinnistusse. Siis võiks maa maha müüa, korteri maha müüa ja kuhugi reisima minna. Ümber maailma näiteks. Aastaks või nii.

Kodus kasvab üks vahva ronija. Oleks ju vahva.

7. september 2007

Kuna oma maja asjadest uudiseid endiselt pole siis mõningad teisesed teadaanded.
Esiteks ostsid sõbrad täna Kadriorgu korteri. Vesivärava tänavale. Stressirikaste päevade õhtutel on kohta kus käia ennast maha laadimas:) Aga 2,5M laenu ja 17K kuumakset võttis istukile...

Niipalju kommertsteadetest.

Järgneb rubriik lapse suu ei valeta:
Mul oli täna raske päev. Mul oli täna täitsa raske päev lasteaias. Nüüd ma pean selle raske päeva peale natuke multikaid vaatama. Kulla 3,5 a.

30. juuni 2007

Laieneb

Või kuidas võtta, võib ka öelda, et pikeneb. Maa nimelt. Kuna vald hakkas pidurdama ja andis võimaluse: kas ostame maad juurde, või saame teha ainult kaks krunti, olime kevadel suhteliselt nukras seisus. Kuna endiselt on mõtted maale kolimise suhtes vastandlikud, siis kahe krundi tegemine ja maa mahamüümine ei tundunudki väga võimatuna. Hinnad on ju 10 korda kasvanud. Aga proovisime siiski esimest varianti. Vanamees nõustuski. Või mis nõustus. Piinlikust tundes pakkus, et kas me oleksime nõus vähemalt sama hindagi maksma mis me 2005 aastal maksime, mis oli siis tegelikult 2004 aasta sügise hind ehk 50 krooni ruutmeetrist. Muidugi olime nõus. Oleks võinud ju rohkemgi osta, aga ahneks ei maksa ka minna. Kohe peale vanamehe (Elmo Noorak on ta nimi) otsust sattus ta küll vahepeal haiglasse, aga õnneks kosus küllalt kiiresti. 11. juunil olime notari juures. Et kulud kõik kirja saaks, siis maksin 43250 krooni maa eest (so siis umbes 865 m2, üks kena kinnisvaraküla krunt) pluss notari tasu 604,5 ja riigilõiv 267.33. Lisaks läks veel pangatehingute tõttu 500 krooni. Aga selle eest on nüüd reaalne omand 3500 ruutu suur ka. Rohkem kui tegelikult vajaks.

1. aprill 2007

Kuludest

Ahjaa selline asi ka veel kirja, enne kui asjad meelest lähevad, et maa eest maksime mingi 180 000 koos notari tasudega. Detaili eest käisime välja kusagil 7500. Nüüd kus maad juurde ostame, oleks kusagil 45000 koos notari tasudega. Sellegi poolest ma arvan, et meil on siiani vägagi odavalt läinud. Või vaidleb keegi vastu?

Märtsi keskpaigast on siis selline meil kasutusel. Nime soovitus: Notte Terrarossa. Natuke naiselik see auto ju on ka. Liisinguga oli jamasid, aga lõpuks nad tegid ikka nii ja natuke rohkem kui ma arvasin et nad peaks tegema.
Eile, 31. märtsil, käisime maal jälle. Kahjuks ei võtnud fotokat kaasa. Võib väga oluliselt liialdamata öelda, et metsaalune roosetas. Näsiniin õitseb täiega ja seda on meil seal palju. Tahaks et me mahuks ka ikka sinna ära. Võibolla peab mõne põõsa puhul proovima ümber istutamist. Ja möödunud aastal toodud sinilill õitseb väga kenasti. Ju siis talle meeldib see koht.
Meile ka meeldib ja üha rohkem hakkab meeldima. Kuigi vahepeal on olnud hteki, kus tundub, et anult jamad ongi ja tahaks hoopis maha müüa. Vald ikka suudab. Seni on detail toimetanud tasakesi vallas nagu vaja. Kuni järsku tuli välja, et neile ikka ei meeldi. Et krundid on liiga väikese. Minu arvates nad lihtsalt jobutavad. Põhimõtteliselt võib siis öelda, et me peaksime 1 ha krundile ära mahutama kolm kahe hektarilist krunti. Või kui lähtuda detaili lähteülesandest siis peab 10 800 ruutmeetrile 3X3500 ruutmeetrit elamumaad pluss ~1500 rm teemaad. Kes sellise ülesande lahendada suudab saab preemia. Kvantfüüsikud ja matemaatikud ei lähe arvesse.
See et elamukrunte läbiv tee alune maa tuleb elamukruntidest maha lahutada on muidugi täiesti uus teave. Pole seni mitte kusagilt sellist nalja kuulnud.
Anti soovitus, et oske maad juurde. Ja maaomanik oligi nõus müüma. Praegu on olnud juttu ~2500 rm juurde ostmisest. Ja positiivne uudis on see, et see võib õnnestuda 125 000 krooni eest. Pole paha.

22. märts 2007

Selline siis. Maja kohta nii palju, et detailplaneering lükati tagasi. Päris täpselt asjadest veel aru ei saa. Kiili vallas on nõue, et hajaasustus aladel oleks krundi suurus 2000 m2 meil on igalühel maad 3600 m2. Aga. Detaailplaani lähteülesandes on aga öeldud, et krunt jagatakse kolmeks. Siit esimene võimalus, et ise olime lollid, et sellise lähteülesande võtsime kus sellised tingimused sees. Probleem on selles, et kui krunt lihtsalt kolmeks jagada, siis tekib tee äärde selline tükk, mis pole teistega võrdne. Esitks ei ole seal tee sanitaartsooni tõttu võimalik maja ehitada. See pole küll ületee naabrite puhul millegi pärast probleemiks. Ühesõnaga siis peaks hakkama kuidagi seda kompenseerima. Meie aga tahtsime tekitada 5 krunti. Teemaa ja lisaks sotsiaalmaa kruusatee äärde. Sellega muutuks kõik elamutega krundid võrreldavaks hinna poolest. teemaa ja sots maa jääks ühisomandisse. Esimestel avalikustamistel ei tekitanud selline asjaolu kellelgi probleeme. SÜgisel tekkis aga kellelgi probleem, et sotsmaa ei saa olla elektriliinide all. Ja vald ei taha näha teemaad. Seetõttu ühendati teemaa ja sotsmaa üheks elamumaaks. See aga on vist teiseks põhjuseks miks meie detail tagasi lükata. Nimelt tekkis sellega natuke üle 1000 m2 suur neljas elamumaa tükk. Aga meie pole seda kunagi ju tahtnudki. Vot sedasi siis

4. veebruar 2007

Kiilis kolariga



teg
Kuna kogu see nädal on unustamist väärt juba olnud, oli küllalt hea idee minna vaatama kuidas on talv meie maal. Alternatiiv oleks olnud tööle minna ja artiklid ära saata. Metsas oli päris kena. Ehitasime lumememme, tuli välja küll lumetaat. Siis tegime veel väikese jalutuskäigu maadest väheke lääne poole. Oli ka päris ilus olemine. Hästi palju sarapuid. Leidsime ka ühe õitseva näsiniine. Arvestades sooja talve polnud see loomulikult üllatav. Aga nii suurt ja ilusat näsiniine põõsast polnudki ma varem näinud. Üle põlve oli tal kasvu kindlasti ja läbimõõt kindlasti mõned meetrid. Olles juba küllalt jalutanud hakkasime vaikselt kodu poole seadma. Nagu ikka jätkasime selles suunas nagu auto oli tee äärde pandud ja sõitsime Paekna suunas. Küla servas sõitis me auto hunnikusse. Kivihunnikusse. Hiljem tuli välja, et tegu oli kiviktaimlaga mis oli rajatud selleks, et kaitsta elektriposti. Selles kurvis, kus mul külje ette keeras ja ma auto nina hunnik poole keerasin olevat varemgi korduvalt valesti mindud. Nädala sees oli masinal juba tagumine ots segi sõidetud ühe purjus rekka poolt. Nüüd siis ka esimene ots. Eks paistab, kas auto läheb vahetusse. Õnnetusest oli nii palju kasu, et tutvusime toredate inimestega. Üks neist tõi Kerli ja Kulla linna ja pakkus mulle teed. Neil endil oli kodus just ahju ehitamine pooleli. Mees mõistab ka müüri laduda. Eks kevadel peab sealt jälle läbi astuma ja kiviktaimlasse mõned taimed viima:)