11. detsember 2006

mida külvad...


Ühel päeval kui Kullal olid tuulerõugete täpid juba tasakesi järele andmas ja ta kuuajalisest toas olemisest tüdinenud oli, käisime Altoa III kolmandal krundil, e. siis meie õues ja külvasime mõned pähklid. Pähklid ja seedriseemned ja tammetõrud. Panin nad punasest sarapuust lõunapoole kolme ritta, et kevadel, loodetavasti, tärkvad võrsed ikka ära tunneks. Ma arvan, et see juhtus 26 oktoober. Sel nädalavahetusel oleksime pidanud kreekast tagasi jõudma. Esimest korda kus Kulla haigus ennast majanduslikult ära tasus. Täna, 11.12.06, saime teada, et homme vist on vallas komisjoni istung, selle järel läheb detail maakonda ja siis avalikustamine, või oli siin midagi veel vahepeal, või vastupidi. Eks ma annan teada.

20. oktoober 2006

Maja uudiseid

Nüüd siis on maa detailplaneering valmis. Mutt on saanud kõik vajalikud kooskõlastused. Üks asi jälle tehtud. Võiks ju rahul olla. Et sai veendud selle mutiga ikka edasi proovima. Lõpuks sai ju asi korda. Samas, tähtaeg oli ju 15 mai. 5 kuud üle selle pärast, et... Ega ma ei teagi ausaltöeldes, et miks siis. Tarmo mutiga enam ei suhtle. Jaanus ja Inni parema meelega enam ei suhtleks. Mutil oli probleeme sellega, et talle öeldi midagi kirjavigade kohta. Tekst mida täna nägime oli väidetavalt Tartu filoloogi käest läbi käinud. Palju õnne Tartu kui seal sellised filoloogid on. Nõme on käes hoida dokumenti, kus mina kui vana kirjaoskamatu näen igas reas viit viga. Et selline on siis meie maatüki detailplaneering. Teine probleem mutiga oli mürauuringu pärast. Terasmaadel on soov maja ehitada lähemale kui maantee sanitaartsoon lubaks. Sanitaartsoon on iseenesest tore asi, aga kui seal teel sõidab päevas läbi 3 autot, siis pole nagu mõtet eriti põdeda. Pealegi jääb tee ja maja vahele ligikaudu 40 m võsa mida tihendame kuusehekiga. Aga mürauuring oli vaja teha. Mutt ilmselt ei osanud meile hinnapakkumist tehes seda ette näha, et mürakas tuleb ka. Hakkas mingit jama ajama, sellele kulus 3 kuud. Sellest ka Tarmo ja teiste probleemid mutiga suhtlemisel. Arusaadav. Isenenesest võiks mutile ka mingi kahjunõude esitada, kuid samas, milleks ennast veel rohkem närvi ajada. Selle hinna eest, 20K, detaili ju ei saa. Mürauuring lisaks 2360. Niiet päris hea. Ja ilmselt peame olema rahulikud, et ühegi ametkonnaga probleeme ei tekkinud. Nüüd peame lootma, et vallaga ka probleeme ei teki. Nende üldplaneering on ju veel õhus. Otepää looduspargi direktor, kes nüüd kinni istub, arvas, et sellega probleeme ei teki. Meile on korraldus väljastatud ja ka detail saab valda esitatud enne kui üldplaneering kehtima hakkab. Üldplaneeringu järgi jäävad meie maad rohekoridori. Vahepeal oleks tekkinud huvitav olukord, kus ÖI direktor on Otepää looduspargi direktorilt, kes on ühtlasi Otepää vallavolikogu, mille RL liige on ka eelpoolnimetatu vend, esimees, kes kahtlaste tegevuste tõttu kinni pandud, tellinud detailplaneeringu millega nähakse ette maja ehituse rohekoridori. Kellel vaja loeks siit välja nii mõndagi ja ilmselt võiks varsti leida oma kabinetist mõne huvitava gadgeti.
Aga närvi ajab see mutt küll. Kaotada lihtsalt 5 kuud. Kuigi tegelikult peaks hetkel rahul olema ja väikest kruvikeerajat nautima.
Ühesõnaga olgu märgitud, et kui hakkate kunagi tellima oma maadele detailplaneeringut, siis mõelge järele kui teie valikute hulka satub OÜ Harju Projekt mida juhib perek. Popova. Võibolla mujalt saab asja kiiremini. Kindlasti kallimalt.
Vot selliselt. SRIKis on huvitavad loengud. Teisipäeval Põhupallimajad ja savikrohvimine:)

2. august 2006

Märkimine


Üle hulga aja käisime maal. Kevadisest võsatustamisest on mõnevõrra kasu olnud. Metsaalune oli kõllalt puhas. Noored võrsed olid muidugi tõusnud, aga see segas vähe. Meeletult oli kärbseid. Mõõtsin maha põhimõttelised asukohad majale ja saunale. Kuna planeeringu kaarti käepärast polnud, siis mõõtsin tee ja tuletõrje-auto-ümberkeeramise-koha mälu järgi. Aga pole hullu. Tegu oligi põhimõtteliste valikutega. Sai selgeks, et krunt on küllalt väike ja 120-140 ruudune maja on täitsa piisav. Siis jääb ikka võsa jaoks ka ruumi. Teise tööna võtsin ette augu kaevamise. Pinnase kirjeldust seni polnud. Niiet meil on kusagil 20 cm viljakat musta mulda, mille all tuleb paerähk. Tundus päris kõva pinnas olevat. Labidaga oli ikka ilge vaev kaevata. Loodetavasti saab siis selliselt, et tee ehtuseks võetakse pindmine 20 cm maha ja selle peale ehitusjäätmed ja killustik. Peaks kestma küll. Üllatas, et olemina seal nii niiske on. Meeletult kärbseid, mõned üksikud parmud. Isegi muld ei olnud tuhkkuiv. Ja kased polnud ära kuivanud, nagu mujal näha võib.

8. mai 2006

Võsatustamine


Peale puu esimese puu istutamist on hoogsalt käima läinud krundi vabastamine võsast. Volbripäeval, 1. mail olid koos kolm peret, igaüks omal krundil ja usinus sätitud vastavalt eelmise õhtu sündmuste tasemele. Meie jõudsime igaljuhul kohale kella 1-2 vahel, kui teised olid juba hoolsalt metsa lõiganud. Kullal oli hulgaliselt mängukaaslasi. Meie tegime ühel kirvel ja neljal käel päris suure hulga krunti puhtamaks. Rõõmuga võis täheldada, et sinilill ja sarapuu olid omal kohal ja tervise juures. Õhtupoole tuli seltskond chill-grillile. Sai paar korda krunt läbi käidud, mõned näsiniined leitud ja muidu rahul oldud. Sõbrad tõid ka võsakäärid.

Sel nädalavahetusel sai siis ühel kirvel, võsakääridel ja neljal käel taas võsa lõikama minna. Kulla väljendas väga selgelt ja ühemõtteliselt mida tema maal olemisest arvas ja nõudis jõuliselt poodi minekut. Siiski saime suure hulga võsa maha võetud. Täitsa kena näeb krunt välja kui alustaimestikust toomingas ja lepp on välja lõigatud. Serva jääb siiski riba autentset võsa esialgu alles. Pole mõtet lõigata kui ta esilagu ette ei jää.

Möödunud nädala sees oli epl-s artikkel õlepallimajast. Teema hakkas jälle huvitama. Kui keegi oskab öelda, kuidas vältida hiirte sattumist seina sisse, oleks üks vastuargument sarnase maja ehitamiseks jälle murtud. Mujal maailmas hiirte probleemi ei vaeta, aga ma ei imestaks kui neil hiiri ka enam ei ole.

Aga pildil on Kulla leidnud omale uue sõbra.

23. aprill 2006

heakorratööd


Laupäeval käisime maal ja istutasime esimese puu. Sellega on kodu rajamine saanud sümboolse alguse. Puu saime Hanneselt ja see peaks olema punaseleheline sarapuu. Sarapuid on meil seal küllalt, kuid enamasti vist roheliste lehtedega. Lisaks sarapuule istutasime ka Võrtsu äärest toodud sinilille. Neid on seal vähe. Kuna ilm oli ilus, siis korjasime ühe keskmise jaanitule jagu hagu kokku. Et esimene kord ikka täielik oleks. Piirisihilt mahalõigatud puud ja paar sammu krundi sisse ka. Tööd on seal ikka kõvasti. Ühe kase alt leidsime urustiku, paari augu ees oli maas kollaseid lapsesõrmajämedusi julkasi. Kelle omad? Kardetavasti peab ta endale varsti teise kodu leidma. Sest tema kodu asemele tuleb meie kodu. Pole just eriti ilus, aga mis teha... Et asi poleks korruptiivne, aitasin Hannesel pool koormat mulda kärule laadida. Täitsa mõistlik päev oli ja selliselt väikeses koguses on maatööd täitsa vahvad.





Neljapäeval sai Jägala jõel raftingut tehtud. Mart pakkus välja. Oli täitsa tore, või enam. Selili vees olen mina.